Päästevestidest

Lõbusõidule või kalale minnes kanna alati päästevesti. Tänapäevased päästevestid hobisõidu harrastajatele on mugavad ega sega veesõidukil liikumist. Vestide klassifit- seerimisel kasutatakse mõistet kandejõud. Kandejõud 100 njuutonit (N) tähendab, et objekti või isiku pinnal hoidmiseks rakendatakse tõstejõudu 10 N ühe kilogrammi kohta.

Päästevestide kolm põhikategooriat vastavalt kandejõu suurenemisele on ‐ 100 N, 150 N ja 275 N. Õige suuruse ja kandejõuga päästevest tõstab inimese kiirelt ja õiges asendis veepinnale ning on varustatud ka helkurribade ja vilega. Hoiab vee peal ka inimest, kes ei oska ujuda ja tagab abivajaja pinnalpüsimise vähemalt 24 tundi.

Päästevest tuleb valida õige suurusega, vastavalt oma kaalule. Näiteks laste jaoks on need kaaluvahemikes 10‐20 kg, 20‐30 kg ja 30‐40 kg. Täiskasvanute kõige suurem vest on 90+ kg.

Ujuvvest kandejõuga 50 N on mõeldud vaid lühiajaliseks veesviibimiseks, eeldusel, et pärast vettekukkumist saab või aidatakse inimene kiiresti veesõidukile või kaldale. Kasutavad peamiselt veespordi harrastajad. Ujuvvestil puudub krae, mis toetaks vettekukkunu pead, selle kandja peab pääsemiseni olema võimeline end ise pinnal hoidma. Ujuvvesti kasutamine on eriti ohtlik siis, kui lähed veele üksinda.

100 N päästevest on mõeldud kasutamiseks peamiselt rannalähedastel ja kaitstud vetel, heade ja keskmiste ilmastikutingimuste korral.

150 N päästevest (paukvest) sobib kasutamiseks erinevate ilmastikutingimuste korral. Enamik neist avanevad vette sattudes automaatselt. Odavamad paukvestid on käsitsi aktiveeritavad. Gaasiballooniga vestid peavad läbima tootja poolt määratud perioodilise kontrolli. Paukvest on inimesele kaaluga 40 kg ja enam.

275 N päästevest on mõeldud kasutamiseks avamere karmides oludes.

Neis riikides, kus on tehtud statistikat väikealustega juhtunud veeõnnetuste kohta, on jõutud järeldusele, et suurem osa vees hukkunud inimestest oleks päästevesti kandes pääsenud eluga. Kanadas ja Ameerika Ühendriikides kogutud andmetele tuginedes, võib väita, et päästevest puudus ligi 90 protsendil vees hukkunutest, suur osa elu kaotanud alajahtunutest kandis ujuvvesti (buoyancy aid).

Sageli on päästevestid veesõiduki varustuses olemas, kuid neid ei kasutata. Sellest ei piisa, kui vest on ainult käeulatuses, on enam kui kindel, et kukkudes ei jõua keegi seda selga panna.

Kui hoolid endast ja oma lähedastest, siis kasuta veel viibides päästevesti. Õpeta ka lastele päästevesti selga panemist.

Allikas: Abiks paadimehele, Veeteede Amet