Liiklusest Tallinna lahel

Liikluseraldusskeemi (LES) on kehtestanud Veeteede Amet rahvusvahelisi nõudeid järgides. Tallinna lahel on ära jagatud laevade liiklemisalad: liikluseraldusskeem ja rannasõiduala. Skeemil on vastassuunalised sõidurajad, et sadamasse sisenevad ja sealt väljuvad laevad saaksid üksteisest ohutult mööduda. Sõiduradasid eraldab teljepoidega märgistatud liikluseraldusala või –joon.

Liikluseraldusskeemi kasutaja peab hoiduma oma sõidurajale. Liikluseraldusskeemi ja Viimsi poolsaare vahel on väike‐ ja kalalaevadele ning selle piirkonna sadamatesse sõitvatele laevadele mõeldud rannasõiduala. Muud laevad peavad sellest kõrvale hoiduma, kui tegu pole hädajuhtumiga. Väikelaevadel soovitatakse hoiduda sõiduraja paremasse serva või kulgeda väljaspool liikluseraldusskeemi (kui süvis lubab), seal on ka manööverdamine vabam.

LES‐i ületav laev ja väikelaev ei tohi segada sellel üldsuunas liiklevaid laevu. Kui ületatakse liikluseraldusskeemi, tuleb seda teha kiiresti ning viibida sellel võimalikult lühikest aega. Laevakokkupõrgete vältimise eeskirja (LKVE) 10. reegli järgi tuleb sõiduradu ületada võimalikult risti. Veesõiduki pikitelg (laeva kere) peab LES‐i ületuse ajal olema sõidurajaga risti, et seal liikuvatel laevadel oleks visuaalsel vaatlusel ületaja kavatsused üheselt mõistetavad. Tsooni ületamine diagonaalis on lubamatu ka siis, kui teisi laevu lähedal ei ole (kiirlaevad võivad ilmuda vaid mõne minuti jooksul). Omavahelised lahknemised liikluseraldusskeemis toimuvad LKVE üldiste reeglite alusel nagu avamerel. Parim lahknemismanööver on selgelt mõistetav kursimuutus.

Kuna rannasõiduala ja liikluseraldusskeem ei ole poidega eraldatud, kontrolli navigat‐ sioonikaardi ja GPS‐i abil, kas oled parajasti sõidurajal, rannasõidualas, nendevahelisel liikluseraldusalal või –joonel.

Laevaliiklust Soome lahel – sealhulgas ka Tallinna lahel – jälgitakse ja juhitakse Veeteede Ameti VTS-keskusest. Jälgimine toimub radaripildi, elektroonilise identifitsee- rimise süsteemi (AIS), kohustusliku laevaettekannete süsteemi (GOFREP) ja visuaalse vaatluse kaudu. Lisaks on lahel viibivad laevad kohustatud ohuolukordadest keskusele teatama. Kogu laevaliiklus VTS‐alal salvestatakse elektrooniliselt. Väikelaevadel ei ole ettekandekohustust VTS‐keskusele, samuti ei pea neil olema AIS‐aparatuuri.

Et Tallinna lahel toimuvaga kursis olla ning võimalikule VTS‐keskuse või piirivalve väljakutsele vastata, peaks pardal olema raadiojaam.

Kui väikelaevaga liiklemine Tallinna lähiümbruses on raskendatud (nt ei olda kindel oma asukohas või väikelaev on ajutiselt kaotanud juhitavuse), võta VTS‐keskusega ühendust, et identifitseerida oma väikelaev operaatorite jaoks. VTS-keskusega vahetatakse teavet, mis seotud laevaliiklusteenindusega. Hädaolukorra teate edastamiseks on Piirivalveameti operatiivinformatsiooni‐ ja mereseirekeskus.

VTS‐operaatoritega suhtlemiseks on kanal 13, kutsung Tallinn VTS. Hea GSM‐levi olemasolul võib ühendust võtta ka telefoni teel ‐ 620 5669.

VA kodulehelt www.vta.ee leiad infolehe Tallinna lahel liiklemise kohta.

Allikas: Abiks paadimehele, Veeteede Amet