Kursi korrigeerimine
Kui me määrame soovitud kursi merekaardil ja soovime teada, millise kursiga peame magnetkompassi järgi liikuma, siis öeldakse, et meil tuleb arvutada Kurss Üle Põhja => Kompassikursiks.
Selle jaoks tuleb teha järgmised mõõtmised ja arvutused:
KÜP => KK
- Mõõda merekaardil soovitud kurss
- Seejärel on vaja korrigeerida seda kurssi hoovusega. Hoovusega korrigeeritud kurssi nimetatakse Kurss Läbi Vee (Klv)
- Siis korrigeerime kurssi triiviga. Triiviga korrigeeritud kurssi nimetatakse Tõeliseks Kursiks (Tk)
- Kolmandaks tuleb parandada näitu variatsiooniga. Varatsiooniga korrigeeritud kurssi nimetatakse Magneetiliseks Kursiks (Km)
- Magneetiline kurss tuleb korrigeerida deviatsiooniga. Deviatsiooniga korrigeeritud kurssi nimetatakse Kompassikursiks (KK).
Kompassikurss on see kurss, mida mööda peame kompassi järgi liikuma!
Aga pane tähele! Kurssi määratakse ka teistpidi. Nimelt, kui sõidame magnetkompassi järgi ja soovime kanda kursi kaardile. Seda nimetatakse, et soovime arvutada Kompassikursi => Kursiks Üle Põhja.
Sellisel juhul tuleb teha samad arvutused, aga vastupidises järjestuses:
KK => KÜP
- Kõige pealt korrigeerime olemasolevat Kompassikurssi Deviatsiooniga. Deviatsiooniga parandatud kurssi nimetatakse Magneetiliseks Kursiks (Km).
- Siis korrigeerime variatsiooniga. Saame Tõelise Kursi (Tk).
- Korrigeerime triiviga. Tulemuseks on Kurss Läbi Vee (Klv).
- Parandades kurssi hoovusega, saame Kursi Üle Põhja.
See on näit, mille võib merekaardile kanda!
Arvutamisel pea meeles! Kui arvutame KÜP KK-ks ehk arvutame kaardilt näitu, mida magnetkompassiga teekonnal olles jälgida, on meil kõik muutujad (variatsioon ja deviatsioon) tarvis KÜP-st “lahutada”. Aga kui arvutame vastupidi KK KÜP-ks ehk tahame oma kompassinäidu järgi liikumise merekaardile panna, peame muutujad (variatsioon ja deviatsioon) “liitma” enne kui kursijoone kaardile tõmmata võime.